Tervisliku toidutööstuse strateegia elluviimine on võimas tõuke toiduainetööstuse ümberkujunemise ja uuendamise ning hüvede paranemise soodustamiseks ning toob mõnele valdkonnale kaasa tohutuid arenguvõimalusi ja väljakutseid. Toiduainetööstuse kvaliteetse arengu kontseptsioon ei ole rahul mitte ainult toiduainete kvalifitseeritud määraga, vaid vajab ka garantiitaset tõstmist kogu tööstusahela protsessis.
Toidu tarneahela globaliseerumine
Toiduga kaubeldakse piiriüleselt nagu ei kunagi varem. Kaupmehed on näljased kasvu järele ja soovivad välisturgudel tulusid suurendada. Väikeste marginaalidega silmitsi seistes otsustavad ettevõtted hankida tooteid odavatelt tarnijatelt üle maailma. Globaliseerumine suurendab riske toiduohutusele ja toidukvaliteedile ning seab üha rohkem väljakutseid tarneahelate jälgitavusele ja kontrollile.
Tarneahela integreerimine
Kuna ülemaailmsele toidukaubandusele kehtivad rohkem eeskirju, investeerivad toiduettevõtted miljoneid oma tarneahelate integreerimiseks, et parandada toiduohutust ja jälgitavust. Samal ajal annab valitsus välja poliitika- ja strateegilisi teadaandeid, et julgustada tarneahelate integreerimist, et aidata ettevõtetel end parandada.
Toiduohutusjuhtumid ja suurem kontroll
Kõrgetasemelised toiduohutuse ja toidu võltsimisega seotud juhtumid tekitavad muret rahvatervisega ning kahjustavad toiduainetööstuse ja valitsuste usaldusväärsust kogu maailmas. Sotsiaalmeedia võrgustike populaarsuse ja suurenenud sotsiaalse tähelepanu tõttu võib lihtne kvaliteedikontrolli katkestamine kiiresti muutuda skandaaliks ja jõuda rahvusvahelistesse pealkirjadesse.
Tõusvad regulatiivsed standardid
Valitsused, eriti Hiina valitsus ja USA valitsus, on kvaliteedistandardite, järelevalve ja karistuste kontrollimiseks vastu võtnud rangemad ja keerukamad eeskirjad. See tekitab mitmes jurisdiktsioonis tegutsevatele, hankivatele ja müüvatele ettevõtetele enneolematu vastavusriski ja kulusurve.
Muutused globaalses majanduses
Aasia majanduste, eriti Hiina ja India majanduskasv loob tohutult uusi tarbijaturge. 2015. aastal on Aasia ja Vaikse ookeani piirkonnas suurem keskklassi elanikkond kui Ameerika Ühendriikides ja Euroopas kokku. Prognoosime, et aastaks 2030 ületab E7 majanduste ostujõud G7 majanduste oma.
Läbimurre teaduses ja tehnoloogias
Tehnoloogia areng on parandanud meie võimet tuvastada ohte ja tuvastada riske. Uued tehnoloogiad, nagu farmide GPS-kaardid ja geneetilised markerid, on turule viidud. Koos andmeanalüütikaga võivad need tehnoloogiad võimaldada rangemat kontrolli kogu tarneahela üle, parandades kvaliteeti ja tõhusust. Täiustatud jälgitavus suurendab vastutust tarneahela kõigis etappides, võimaldades ettevõtetel kiiresti sihipäraseid tagasikutsumisi teha. Jälgitavuse ja sotsiaalmeedia kombinatsioon toob tarbijatele toidu päritolu ja koostisosade osas enneolematu läbipaistvuse.
Muutused toidunõudluses
Majandusareng ja rahvastiku kasv juhivad üldist toidutarbimist, samas kui kasvav keskklass taotleb paremat kvaliteeti ja suuremat mitmekesisust. Suurem ostujõud on toonud kaasa kõrge valgusisaldusega toodete tarbimise märgatava kasvu, millel on oluline mõju keskkonnale ja põllumajandusele. Samuti suureneb nõudlus teatud vajaduste, näiteks mahe- või halal-toidu järele.
Suurenenud tarbijate mõju
Internet pakub tarbijatele juurdepääsu rikkalikule teabele toidu- ja terviseküsimuste kohta. Samas võimaldab sotsiaalmeedia igal tarbijal jagada ja salvestada oma arvamust toidu kvaliteedi ja ohutuse kohta. Ainuüksi mobiiltelefoniga saab igaüks teksti, piltide ja video kaudu probleeme ja toiduskandaale paljastada. Vastuseks sellele investeerivad toiduettevõtted rohkem kommunikatsiooni, riskijuhtimisse ja kriisidele reageerimisse.
Nõuetele vastavusest konkurentsieeliseni
Maailma juhtivad toiduettevõtted kehtestavad sisestandardid, mis on palju rangemad, kui seadus nõuab. Lisaks ohutusnõuete täitmisele on nende eesmärk eristuda konkurentidest kõrge kvaliteediga ning teenida tarbijate usaldust ja kaubamärgilojaalsust.
Rahvastiku kasv ja ressursside nappus
Kuna rahvastik kasvab ja õitseb, peab põllumajandustootmine 2050. aastaks suurenema 70 protsenti, et toita maailma elanikkonda, kuid meie praegune ressursside tarbimine ei ole enam jätkusuutlik. Valitsused ja ettevõtted kasutavad uusi tehnoloogiaid, ühinemisi ja omandamisi ning isegi diplomaatilisi suhteid, et saada ligipääsu rohkematele veele, energiale ja maaressurssidele, et toita tulevikus toitu.